One moment...
LASTEAIAST    LAPSEVANEMALE    DOKUMENDID    Rühmad    Kontakt    Personal    UUDISED    MENÜÜ     Tervist Edendav Lasteaed (TEL)     GALERII    ÕNNE ja TOOMASE UUDISLEHT    e-kokaraamat    Vabad töökohad    Tegevus-ja õppekava    Projektid
LASTEAIA KODUKORD  Laste vastuvõtu ja lasteaiast väljaarvamise kord  Lapsevanema meelespea  Õueala reeglid  HUVIRINGID  Toeks ja abiks lapsevanematele  Juhised toetuse taotlemiseks, dokumendi vorm  Lasteaiaga harjutamine. Psühholoog annab nõu  Lasteaiaga harjutamine  Huvitavad lingid
Print

 

LASTEAIAGA HARJUTAMINE
 
Kuna olen  lasteaias töötanud pea 30 aastat ja vastu võtnud üle 500 lapse, siis julgen rääkida juba oma kogemustest ja teile mõned soovitused anda.
Meie, täiskasvanud oleme kõik erinevad ja nii on ka meie lastega. Seepärast ei pruugi kõik, mis ma teile nüüd räägin, täpselt igaühele sobida. Aga Teid ja Teie last veidigi tundma õppides /tavaliselt toimub see juba esimesel kohtumisel /,saavad rühma õpetajad Teiega juba kokku leppida, milline harjutamine just Teie lapsele kõige paremini sobib.
Alustame aga kõige tähtsamast, see on AEG!
Võtke endale aega, soovitavalt 2-3 nädalat. See on olnud ajast-aega selline keskmine periood, mille jooksul enamus lastest kenasti lasteaiaga kohanevad.
Esimesel nädalal on soovitav laps lasteaeda tuua umbes kella 9 paiku mängima ja enne lõunasööki /11.00-11.30/ talle järele tulla. Teisel nädalal võiks seda aega natuke pikendada. Kas toote lapse hommikusöögi ajaks või tulete talle hiljem järele, lastes tal koos uute sõpradega lõunat süüa. Siis näeb Teie laps ka seda, kuidas sõbrad end lõunauinakule sätivad. Samas saab ka tema juba endale voodi valida, mida läheb arvatavasti kolmandal nädalal vaja.
Mõne lapsega võib aga juhtuda nii, et ta ei tahagi paaril esimesel päeval peale lühiajalist mängimist koju minna. Siis on soovitav lapsega rääkida asjadest nii nagu need on /näiteks: sel nädalal on mul rohkem aega, saan sulle varem järgi tulla, siis aga pean tööle minema ja sina saad oma sõpradega kauem koos olla/ ja temaga ikkagi koju minna. On juhtunud ka nii, et erinevatel põhjustel on vanem sunnitud lapse pikemaks ajaks lasteaeda jätma juba teisel nädalal. Ja kui seniajani ei ole laps veel nutnud, siis nüüd teeb ta seda kindlasti, sest tema jaoks on muutused toimunud liiga kiiresti. Ja Teie kurvastuseks pean ütlema, et iga laps, kes tuleb lasteaeda, nutab mingi aja nagunii…On nutt ju oma tunnete väljendamine nagu naergi - seda oleme me kõik ju kogenud. Ärge muutuge aga ise seejuures kurvaks. Katsuge säilitada oma positiivne suhtumine, sest Teie tunded kanduvad üle ka lapsele. Laps aga vajab Teie konkreetset käitumist igas olukorras.
Mõned soovitused veel. Igal aastal on olnud mõni lapsevanem, kes soovib vähemalt esimesel nädalal lapsega koos rühmas viibida, arvates, et nii harjub laps kergemini. Sel juhul on kaks varianti :laps kas ”ripub” vanema küljes ja ei seltsi teistega või mängib kaaslastega, samas kontrollides, kas ema on ikka kohal. Tavaliselt möödub see nädal nii emale kui ka lapsele üpris meeldivalt. Ema kohalolek ei saa aga igavesti kesta, kuna ta peab nüüd tööle minema. Nii või teisiti tuleb laps lasteaeda jätta ja ta peab harjuma nüüd juba ilma emata. Tavaliselt ei ole sellest rühmas koosoldud ajast kasu. Kuid ka see on väga individuaalne. Kõik sõltub siiski igast lapsest ja lapsevanemast Meie soovitus on: andke julgelt oma laps üle rühma õpetajale/kallistage, musitage/, kuidas olete harjunud käituma, tehke ka nüüd sedasi. Eelnevalt selgitage lapsele, et Te peate minema. Endale kindlaks jäädes Te lahkute, seejuures ei tohi teie laps tunda Teie kartusi, kõhklusi, südamevärinaid. Uskuge, ka meie kallistused mõjuvad lapsele rahustavalt. Veel üks asi, millele tasuks tähelepanu pöörata-mõnel hommikul võib laps nutta rohkem, kui tavaliselt. Ja on juhtunud, et vanema närvid ei pea vastu ja ta viib võimalusel lapse koju tagasi. Mõni teeb sedasi koguni paar päeva järjest. Uskuge mind, lapsed on väga targad ja saavad kõigest aru ning sellest edasi-tagasi käimisest ei ole mingit kasu. Küll aga on kasu sellest, kui lapsi tooksid algul lasteaeda isad. Seda on elu näidanud, et just isaga tulles jonnivad-kurvastavad lapsed vähem. Need olid ainult minu mõtted. Nagu ma alguses mainisin, on kõik lapsed erinevad ja vajavad ka erinevat kohanemisaega ja –tingimusi.
 
                 Ootame Teid!
                                    Rõõmsa kohtumiseni!
                                                                                Mesimummude rühma õpetaja Maia Müür

  

 LAPS TULEB LASTEAEDA

  1. Kodune ettevalmistus
    Lapsevanemal, kes soovib oma last lasteaeda tuua, oleks hea esmalt ise lasteaeda külastada ning seal oma lapse tulevaste õpetajatega vestelda. Soovitatav oleks teada saada lasteaia päevakava, et ka kodus last pisut harjutada päeva olulisi toiminguid umbes samal ajal tegema. Millal on lasteaias hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote aeg, mis kellast mis kellani lapsed päeval magavad. Hea oleks ka, kui väikelast harjutataks potil käima ja lihtsamaid eneseteeninduse toiminguid (riietumine, söömine) ise tegema või selles tähtsas töös algatust näitama. Laps, kes on mõnikord enne lasteaeda toomist olnud kas lapsehoidja või vanaema juures, kohaneb lasteaiaga lihtsamini – tal on juba olemas ema-äraoleku-kogemus.

     
  2. Lasteaiaga kohanemine
    Lapse lasteaiaga kohanemisel on hea, kui ema või isa tuleksid esmalt koos lapsega lasteaeda teiste laste juurde mängima. Siis näeb laps ka oma tulevasi mängukaslasi ja tutvub õpetajatega. Igal lapsel on lasteaiaga kohanemisel erinev aeg. Mõni kohaneb kiiresti, teisel läheb mitu nädalat või isegi kuud, enne kui ta on nõus pikemat aega ilma emata olema. Alguses on soovitatav emal ainult korraks (1 tund) lapse juurest ära käia ja teda teistega koos mängima jätta. Kui laps on rahulik ja kõik tõrgeteta sujub, võib lapse juba terveks hommikupoolikuks lasteaeda jätta. Tõsine katsumus on lapse jaoks lasteaias ilma emata magamine. Seda võib proovima hakata alles siis, kui laps hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik on. Kui laps lõunauinakuga lasteaias ilusti hakkama saab, on soovitatav talle kohe peale magamist järgi tulla (umbes kella 15.00 paiku). Ja alles peale kõiki neid kohanemisi võib lapse “pikaks päevaks” lasteaeda jätta. Siinjuures tuleb siiski jälgida, et päev liiga pikaks ei kujuneks.

     
  3. Laps käib lasteaias
    Kui laps on juba lasteaiaeluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lasteaeda. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda. Säästkem lapsi!

     
  4. Lapse riietusest lasteaias
    Lasteaeda on soovitatav lapsele selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lasteaialapse riietel on nende kergesti selgapandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lasteaias soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid-kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud-püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima.
    Magamisriiete valiku osas on erinevates lasteaedades erinevad soovitused. Hea oleks siiski magamise ajaks mänguriided seljast võtta ja kasvõi T-särk selga panna. Magamisriiete valik lasteaias sõltub ka magamisruumi temperatuurist ja aastaajast.
    Lasteaia sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda toetavad. Nii saab jalg “hingata” ja kujuneval jalalabal on õige tugi olemas. Täiesti kinnised jalatsid on palavad ja umbsed (tennised). Samuti ei sobi lasteaeda turult ostetavad plastmass-sandaalid või kinnised kontsaga kingad (mida tüdrukud teatud vanuses väga kanda tahavad). Hea pole lapsel ka susside-kingadega, mis kanna tagant lahti ja kinnitamata on.
    Õuejalanõud olgu ilmale vastavad.
    Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus.
    Sama soovitus – riie olgu lapsele paras - kehtib ka õuekombinesooni-jope-pükste puhul.
    Soovitatav oleks lapse riietusesemete sisepinnale teha märk (lapse nimi, nimetäht), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Muidu on segiajamine täitsa võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.

     
  5. Kodused mänguasjad lasteaias
    Koduste mänguasjade kaasavõtmise-soovitused on igas lasteaias erinevad. Hea oleks, kui lapsevanem enne õpetajalt küsiks, missugused kombed just selles lasteaias ja rühmas on. Väikelastele oleks soovitatav lasteaiaga kohanemise ajaks lasteaeda kaasa anda kodune kaisuloom, mis on unetunnil toeks ja julgustuseks asendamatu.

     
  6. Maiustused lasteaias
    Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Tihti antakse lapsele lasteaeda kaasa maiustusi. Mõnikord ei raatsi laps neid teistega jagada ning sööb üksi või jagab 1-2 sõbraga, teised ümberringi kurvastamas. Kõik lapsed ei tohigi kõiki maiustusi allergia tõttu süüa. Nii teeb väike kommikarp lasteaias palju segadust.
    Hea oleks, kui lapsevanem, kes soovib lasteaeda maiustusi tuua, sellest eelnevalt rühma õpetajale räägiks või maiustused õpetaja kätte annaks. Pärast hommikusööki saaks laps siis teisi kostitada.
    Enamasti on ka maiustuste toomisel igas lasteaias ja rühmas omad tavad. Ei eksi lapsevanem, kes enne rühma õpetajalt nõu küsib.
    Kindlasti ei sobi lasteaeda näts.

     
  7. Veel soovitusi
    • Igas lasteaiarühmas on 2 korda aastas lastevanemate koosolekud, millest igal perel on soovitatav osa võtta. Kõik ikka lapse heaolu nimel.
    • Enamasti on lasteaedades rühma esikus teadetetahvlid, millel on hea iga päev silm peal hoida. Need teated on mõeldud just emadele-isadele. Vaadake, lugege ja saategi teada kõike mida vaja!
    • Kui teie laps on lasteaias haigestunud, teatab rühma õpetaja (või keegi teine lasteaia töötaja) sellest lapse vanematele. Hea oleks, kui lapsevanem lapsele võimalikult kiiresti järele tuleks ja haige lapse koju viiks. Kodus on haigel lapsel parem, ja lasteaias võib haigestunud laps ka teisi nakatada!
    • Igal nädalal panevad rühma õpetajad välja laste kunstitööd. Tutvuge, vaadake, tunnustage last! Laps on selle üle väga õnnelik ja uhke!




    Soovitame lugeda : Toivo Niiberg, Mare Linnas „ Laps läheb lasteaeda“
© 2009-2018 Lasteaed "Kungla"
Kungla 5a, 44308 Rakvere
Üldtelefon: (+372) 324 1668 või (+372) 5 567 1937
kunglalasteaed@gmail.com
by doIT